Massu Ratsaklubi lugu

Meie pere ja hobuste ühine lugu sai alguse 2005 aastal, kui ostsime abikaasaga Lääne-Eestis asuva Massu mõisa ja tõime mõisa tall-tõllakuuri esimesed 3 hobust. Unistasime tütrega sellest, et õpime ratsutama ja saame kodukandi metsades ja heinamaadel hobustega ringi rännata. Kui selgus, et ratsutamishuvilisi lapsi on ümbruskonnas veelgi, kasvas unistus suuremaks - ei rohkem ega vähem kui väikese ratsakooli suuruseks. Meie unelm sai tõelisuseks kui kohtusime ratsutamistreener Ann Meriste-White´ga ja asutasime Massu Ratsaklubi MTÜ eesmärgiga õpetada ratsutamist igas vanuses huvilistele. Tänaseks päevaks oleme ehitanud valmis ratsaspordikompleksi, kus on treenimiseks 2 liivaväljakut, maneež ja krossirada. Lisaks veel 2017 aastal renoveeritud kaasaegne tall ja 20 ha kopleid hobustele, kelle arv on kasvanud kolmelt 30-le. Hobuste heaolu ja ratsakompleksis valitseva korra eest hoolitseb Triin Kolõtšev. Alates 2017 aasta 1.oktoobrist tegutseb Massu Ratsaklubi MTÜ juures ka Haridus -ja Teadusministeeriumis registreeritud huvikool - Massu Ratsaspordikool, et anda lastele süsteemselt nii praktilist kui ka teoreetilist ratsutamisõpet.
Kristi-Carolina Reinmaa
Ratsaklubi ajalugu
oktoober 2005
Massu mõisa ost
oktoober 2005
aprill 2007
Esimesed kolm hobust
märts 2008
Vana talli renoveerimine
märts 2008
suvi 2011
Esimene ratsalaager
sügis 2011
Tutvume ratsutamistreener Ann Meriste-White´iga
sügis 2011
2012
Rajame maneeži
Ehitame endise koresöödahoidla ümber maneežiks.
aprill 2017
Huvikool ja soojendusväljak
Rajame võistluste läbiviimiseks soojendusväljaku ja asutame huvikooli Massu Ratsaspordikool MTÜ.
aprill 2017
2017 september
Uus tall
Renoveerime uue talli, kus on 25 boksi ja kõik muu vajalik hobuste heaks eluoluks.
Valgustus
Meie inimesed
Maria Kivisoo treener

maria.kivisoo(ät)gmail.com
Ratsutamisega olen tegelenud juba väga väikesest peale olles siis vaid 3 aastane, kui ema otsustas mind õega Jüri talli trenni viia. 12 aastaselt hakkasin Veskimetsa Ratsaspordibaasis tõsisema ponispordiga Merle Annusververi valvsa silma all tegelema. Selleks hetkeks oli mul juba selge, et hobustest saab ka minu elukutse. Juunioriaastad sõitsin põhiliselt Raul Kauna käe all kolmevõistlejana ning läksin pärast kooli lõpetamist end sel alal ka Šotimaale täiendama. Tipptreenerite nagu Les Smith'i ja Carine Gevaert'i juhendamisel sai selgeks milline sõitja ja treener ma olla soovin. Nii sõites kui treenerina on mu prioriteediks turvalisus, millest tuleneb ka hobuse ja ratsaniku rütm ja lõdvestatus. Nende omaduste saavutamisel saab edasi mõelda, kas soovitakse ratsutada spordi või hobikorras. Samuti pean ülioluliseks teadvustamist, et ratsutamine on rangelt vabatahtlik ning hobuse heaolu peab olema alati tagatud.
Triin Kolõtšev tallitöötaja

triinkolotsev(ät)gmail.com
Mina hoolitsen igapäevaselt hobuste heaolu ja ratsakompleksi korrashoiu eest. Oma tööpäeva alustan ma hobuste söötmise-jootmisega ja bokside ning talliruumide puhastamisega. Vastavalt vajadusele ka ehitan või parandan elektriaedu, silun/kastan ratsaväljakute/maneeži pinnast, jne. Pealelõunal toon trennideks talli hobused, puhastan ja saduldan nad. Trennide lõppedes vaatan, et hobused tagasi õigetesse koplitesse saaksid ja koristan talli. Nii mulle, kui ka mu 2 tütrele meeldivad hobused väga!
Ratsaklubi olulisemad koostööpartnerid
