Meie pere ja hobuste ühine lugu sai alguse 2005 aastal, kui ostsime abikaasaga Lääne-Eestis asuva Massu mõisa ja tõime mõisa tall-tõllakuuri esimesed 3 hobust. Unistasime tütrega sellest, et õpime ratsutama ja saame kodukandi metsades ja heinamaadel hobustega ringi rännata. Kui selgus, et ratsutamishuvilisi lapsi on ümbruskonnas veelgi, kasvas unistus suuremaks - ei rohkem ega vähem kui väikese ratsakooli suuruseks. Meie unelm sai tõelisuseks kui kohtusime ratsutamistreener Ann Meriste-White´ga ja asutasime Massu Ratsaklubi MTÜ eesmärgiga õpetada ratsutamist igas vanuses huvilistele. Tänaseks päevaks oleme ehitanud valmis ratsaspordikompleksi, kus on treenimiseks 2 liivaväljakut, maneež ja krossirada. Lisaks veel 2017 aastal renoveeritud kaasaegne tall ja 20 ha kopleid hobustele, kelle arv on kasvanud kolmelt 30-le. Hobuste heaolu ja ratsakompleksis valitseva korra eest hoolitseb Triin Kolõtšev. Alates 2017 aasta 1.oktoobrist tegutseb Massu Ratsaklubi MTÜ juures ka Haridus -ja Teadusministeeriumis registreeritud huvikool - Massu Ratsaspordikool, et anda lastele süsteemselt nii praktilist kui ka teoreetilist ratsutamisõpet.

Kristi-Carolina Reinmaa

Merit Milter ratsutamistreener

+372 583 68 302

milter232ätgmail.com 

Minu ratsutamise pisik sai alguse 4 aastaselt, kui vanemad mind linnalaadal poni selga ringsõidule panid. Pole möödunud aastat, kui pole ennast leidnud hobuse seljas või kedagi aitamas hobustega. Esimesed töökogemused sai juba kooli ajal praktiseeritud Soomes ning Massu ratsaklubis. Mind on alati paelunud noored hobused ning peale kooli asusingi tööle Saaremaal asuvasse hobusekasvandusse Seeder Horses. Minust sai noorte hobuste ratsastaja ja võistlev sportlane. Selle aja sees oli mul ka suurepärane võimalus treenida Hollandis Grand Prix tasemel ratsutajate käe all. Olen teinud veel koostööd  rahvusvaheliselt võistleva sportlase Jaagup Kallasega, kus jätkasin noorte hobuste ja talli majandamisega. Oma treeningutes pean oluliseks ratsaniku ja hobuse ühtekuuluvust ning õigete juhtimisvõtete kasutamist - tekib usaldus ja turvatunne nii hobusele kui ka ratsanikule. Leian, et eesmärk viib sihile ning probleemidele leiab alati ka lahenduse, kuid hobuse heaolu on esmatähtis.

Liinu Vaan ratsutamistreener

vaanliinuätgmail.com

Olen 33 aastane kahe lapse ema. Mul on oma kodutall, kus kasvatame ja treenime ning müüme noori hobuseid. Hariduselt olen õppinud  hobumajandust ja sotsiaaltööd. Ratsutamisega alustasin kaheteistkümne aastaselt Särevere tallis. 18 aastaselt ostsin oma esimese hobuse. Treeneriteks on olnud Maie Kukk, Maria Kivisoo, Ivo Ots, Piret Ervald. Hetkel võistlen harrastaja klassis nii koolisõitu kui ka takistussõitu.

Ratsutaja ja treenerina pean tähtsaks head koostööd hobuse, ratsaniku ja treeneri vahe. Oluliseks pean oskust seada hobuse heaolu esikohale. Soovin, et minu ratsatrennid annaks  positiivseid emotsioone ja soovi selle alaga tegeleda.

Ann-Meriste White ratsutamistreener

+372 565 69 05
annmeristeätgmail.com

Hobuste juurde jõudsin suurest tänu oma isale, mäletan kuidas pisikesena üle boksi serva salaja hobusele selga ronisin ja unistasin, et ehk saan kunagi ka omale hobuse. Põhjalikumalt tutvusin hobustega peale gümnaasiumi lõppu, kui läksin õppima Järvamaa KHKsse hobusekasvatust ja sealt liikusin edasi Inglismaale tööle. Töötasin ja õppisin seal neli aastat, tehes alguses kõiki tallitöid, kuid hiljem hakkasin ka trenne andma ning tegin seal ka esimese taseme treenerikutse. Tegelesin ka aktiivselt ratsaspordiga ning treeneriteks olid sel ajal näiteks Robert Pickles, Richard ja Marjorie Ramsay. Peale Inglismaalt tagasi tulemist kohtusin Kristi-Carolinaga, kes mind Massu tööle kutsus ja võiks öelda, et ülejäänud on juba ajalugu. Töötasin Massus treenerina 2011-2019, kuni otsustasin vahelduseks ka ülikoolis õpitut rakendada. Hobused ja trennide andmine ei ole siiski võõraks jäänud. Kontoritöö kõrvalt käisin ikka Massus ja ka Valgerannas trenne andmas ning olin abiks võistluste korraldamisel, läbiviimisel ja ulatasin abikäe ka muudes muredes. Oman kogemust kõikide vanusegruppide treenimisel; alates mudilastest kuni täiskasvanuteni. Treeneritöös tuleb arvestada, et parima lahenduse saamiseks tuleb alati pidada silmas isikute (nii ratsaniku kui ka hobuse) eripära ja leida probleemidele lahendused rahumeelselt. Oluline on seada endale reaalsed eesmärgid ja nende poole ühiselt liikuda.

Maria Kivisoo ratsutamistreener

+372 556 400 46
maria.kivisoo(ät)gmail.com 

Ratsutamisega olen tegelenud juba väga väikesest peale olles siis vaid 3 aastane, kui ema otsustas mind õega Jüri talli trenni viia. 12 aastaselt hakkasin Veskimetsa Ratsaspordibaasis tõsisema ponispordiga Merle Annusververi valvsa silma all tegelema. Selleks hetkeks oli mul juba selge, et hobustest saab ka minu elukutse. Juunioriaastad sõitsin põhiliselt Raul Kauna käe all kolmevõistlejana ning läksin pärast kooli lõpetamist end sel alal ka Šotimaale täiendama. Tipptreenerite nagu Les Smith'i ja Carine Gevaert'i juhendamisel sai selgeks milline sõitja ja treener ma olla soovin. Nii sõites kui treenerina on mu prioriteediks turvalisus, millest tuleneb ka hobuse ja ratsaniku rütm ja lõdvestatus. Nende omaduste saavutamisel saab edasi mõelda, kas soovitakse ratsutada spordi või hobikorras. Samuti pean ülioluliseks teadvustamist, et ratsutamine on rangelt vabatahtlik ning hobuse heaolu peab olema alati tagatud.

Triin Kolõtšev tallitöötaja 

+372 567 085 33
triinkolotsev(ät)gmail.com

Mina hoolitsen igapäevaselt hobuste heaolu ja ratsakompleksi korrashoiu eest. Oma tööpäeva alustan ma hobuste söötmise-jootmisega ja bokside ning talliruumide puhastamisega. Vastavalt vajadusele ka ehitan või parandan elektriaedu, silun/kastan ratsaväljakute/maneeži pinnast, jne. Pealelõunal toon trennideks talli hobused, puhastan ja saduldan nad. Trennide lõppedes vaatan, et hobused tagasi õigetesse koplitesse saaksid ja koristan talli. Nii mulle, kui ka mu 2 tütrele meeldivad hobused väga!